Suur viha alkohi vastu

Suur viha on nii kaua nüüdseks juba kestnud, et tast võiks ju saada väike "nädalavahetuselklaasveini" viha:)
Suur viha ja natuke ka soov saatust lükata vasakult paremuse poole võttis hoogu reedel vähemalt vannitäie õllede ja "Eesti" lauamängu saatel. Oli irmusoluline korraldada hetk kiires skedjulis, mis võimaldaks herr Zaberil lõpetada virin, et miks ma kunagi ja miks kunagi ja miks ei ja miks ei võiks:) Tutvustasin Zaberile kaunist preili Elo ja plaffatuslik armumine lükkus küll järgmisele korrale, aga tundub, et noortel on lootust... iga mees on oma saatusesepp ja oma õnne... hm või kas ikka on?:)
Klub Illusioni klipiõhtul käisime ka, põhjuseid mitu...
punkt üks: Tallinnas oli Scooter ja me jõime kõigest lahjat alkoholi, mis garanteeris kõrvakuulmise ja taju.
punkt kaks: Me apseluutselt oleks läinud Tallinna isegi oma vähealkohoolse vereringe saatel kui sinna mõni hing sisse oleks mahtunud, aga seda muret pool üks öösel kindlasti mitte ei olnud.
punkt kolm: illusioonis oli err enn bee ja see on meie lemmik, sest siis saab tantsida nagu pöörane ja pöörasem. ja nii läkski
litakilataki ja hoiame pöidlad elole mantli tagasisaamisel, värske võit värske kaotus:)
Ärkasime 13 tunni une pealt ja kell oli õhtu ja oli vaja Lauri sünnipäeva pre-party´le minna preili koomiku juurde. Härra koomik käis kogus mu kokku ja viin alustas õhtuvahetust.
Sünnipäeval oli rohkem tuttavaid kui ma arvata oskasin (ja ega ma ei oskagi selliseid asju arvata, sest ega mul ei ole võimed nagu mõningatel naabertoa elanikel) ja sis tuli nendega suhelda seniks kuniks ma artikuleerimisvõimeline olin... ja pärast kui ma endiselt artikuleerimisvõimeline olin oli vaja piljardit mängida ja poisse taevaalla tõsta, tõestamaks pagan teab mida... et ma olen suur ja kuri naine ja jaksan kyll... ja sis oli vaja veel viina heeringa saatel juua ja endiselt artikuleerimisvõimeline olla a kõik piirid kaugele maha jätta ja ahistada pisikest poissi, kelle kursaõde oli ammu juba välja valinud ja plaanid õhtuks kui mitte ülejäänud eluks paika pannud:)
kursaõde oli vaja kallistada..vähemalt kõigil ja vähemalt mitu korda... pysti ja pikali...
ja hommikul mõelda, et täiesti kreisi pidu ja loota, et keegi viga ei saanud kõik on elus ja kõigil oli vinge ja Lauri sabakondile on ilmselgelt vaja pöialt hoida, sest saba võib olla ühe inimese jaoks äärmiselt väärtuslik.
Suur viha alkoholi vastu on mõneks ajaks jälle natuke väiksem ja see on ju imetabaselt hea, sest kes ikka tahaks vihane olla koguaeg:)
Kalpsasin tööle ja võitlesin karme lahinguid pideva järksi meelevallas ja mann tuli tõi mulle juuksekasvupille ja pani ühe sünnimärgi ninaotsa ja kell kolm punkt null null kalpsasime koos koju läbi legendaarselt suurte vihmapiiskade...ja kuskil kaarsilla peal (seal kus alati geniaalsed ideed pähe vupsavad) tuli meil mõte natuke poriloike ekspluateerida:)
mõeldud tehtud ja terve tee koju sildistasime poriloike mannu v liinahüppelisteks ja kargasime sinna sisse suure plärakaga:) hea, et nii hilja õhtul inimesi väljas oluliselt ei promeneeri, sest muidu peaksin äkki Raja tänavalt edaspidi lõike postitama, mis oleks ilmselgelt värvikam ... tuleb mõelda:))))
Jõudsime koju üleni läbimärjad ja lirtsuvad ja nii õnnelikud nagu oleks antigravitatsiooni leiutanud. There is only one kind of being wet and that´s good kind:)

järeldused

järeldan, et see on mu lemmik wallpaper:

järeldan, et rumal pea on kõhulihaste rebestamise põhjuseks, sest ometigi ei saa selleks olla mu halb füüsiline konditsioon, see oleks ju totter:P

Poks on täiesti imetabane kõigile lotendavatele kohtadele ja irmuskaunis kõnnakule, sest nädal aega pärast trenni tuleb oma suurt keha võimalikult väikeste vänderduste saatel punktist X punkti Y vedada. Ja nii ma olengi iseenese suurim naerualune ja pidevate itsituslainete meelevallas kui liikuda on vaja... suudan päris hästi rootsi tädi Gudrunitest ja Gunnelitest aru saada kui nad leebelt vihjavad et autojuht võiks nad trepist alla kolistada, et üksi on raske...jep jep, tuleb tellida postimüügikataloogist autojuht kes mõnusa lihasvalu perioodil mind liftini aitaks:)

Kukkusime täna Mannuga pärast suurt töösusservusserit poolde kuude liha sööma ja mõtlesime, et kaeme perra mis tulemused meie treeningul on olnud ja ma püstitasin poksikotil isikliku rekordi 717, 800 ja midagi 35 vist on üleüldine rekord ja sinna poole me püüdleme, et oleks ikka hea turvaline öösiti mööda maailma ringi tuterdada, teadmisega, et oleme poole kuue vihaseimad poksikoti sihtijad.

Kool kool kool... vestsin powerpointis valmis esitluse teemal bonneville salt flats ja kui nüüd peaks juhtuma see ime, et ärkan mõni neljapäeva hommik kl 9 siis saaks ju klassile rääkida oma suurest armastusest pontiac bonneville-st, mis mind omeerikamaal truult teenis ja millele me tehnoülevaatuse märgi joonistasin ise vildikaga peale ja veel suuremast armastusest "The worlds fastest Indiani" vastu, mida kõik tähtsamad on alati kohustatud vaatama:) sõprus lepinguga... leping sõprusega...kellele mida. Ja kui aega juhtub üle jääma sis ehk isegi soolajärvedest saab rääkida:)

Shakespeare´i kursus mitte ainult ei toida meid sõber juliusega vaid herr Nick leidis, et on irmusoluline leiutada paar kirjalikku ülesannet lisaks, mida syllabuses hoopiski mitte ei ole, aga milles probleem kirjutada mulle hirmsasti meeldib...

muud mered on tormivabad, sest uskumatu aga tõsi isegi härrad ja povvad õppejõud langevad gripikuradi küüsi ja paanikavabalt, sest see ei ole hoopiski mitte seagripp ja seagripp on ju the thang:) Rootsis on alustatud vaktsineerimistalgutega... mõistlik, sest sesoonsesse grippi sureb shaalmail iga aasta kuskil 600-1000 inimest ja seagrippi on surnud.... mõned...me jõudsime abikaasaga järeldusele, et ilmselgelt oli mõnel farmaatsifirmal hunnik vaktsiine kapi nurgas millele rakendust ei suudetud leida. kuigi I grant svininfluenzale seda, et ta levib nagu välk... aga see selleks:) kord saab maailm otsa suure panviiruse laviini all. Tuleb trallitada kuni jaksu:) jep jep.

Morbiidsetelt teemapüstitustelt minu lapsemaailma ukselävele. Otsustasin kodus olles, et on apseluutselt kohustuslik otsida üles lapsepõlve lemmikraamatud ja nüüd neid natuke retrospektis inspekteerida või retroseerida:) Mu vaieldamatu lemmik lapsepõlvest on "Pan Kleksi Akadeemia" ma küll kunagi ei mäletanud päris täpselt miks, aga nüüd pärast mõningast retroseerimist jõudsin järeldusele, et ma olen natuke sürr laps ja olin ammu ka ja Ambrosius Kleks fastsineerib mind ekskursjoonidega auguvabrikusse ja naabruses elavate muinasjuttudega ja värviliste klaasikildudega millest saab teha taevaseid roogasid massidele. Jep, see raamat on kindlasti minu isikliku sürrealismiloo aabits.

Kui Kleks reisitud ka saab siis jätkub saaga tibusammul klassikaliste lemmikutega- Pipi, Suurmõmmik ja võibolla preili Poppins, aga aeg annab arutust ja juba varsti, kiiremini kui plaanis ka eksameid... eks siis ole tunda kust meelelahutusprogrammi k6hnemaks kriipima hakatakse:)

Eile käisime piljardis ja Mann otsustas ainuvalitseda. Ta mitte ainult ei tekitanud endale võite vaid koguni ka kaotusi, so ma päris täpselt ei tea miks ma kaasas olin... õlut joomas vist:) musta kuuli kuninganna hoolitses kõige muu eest.

Sass omastas mu imetabase 6 kroonise kaltsukast ostetud suurepärase ehteasjanduse.Ilm on hea kaotuste jaoks, isegi kui pea neid kaotustena ei registreeri vaid arvab, et kõik on supperluks nagu alati ja justkui ongi:D Blondinka läheb magama, sest unetus on haigus ja homme on päev:)

juhtumid

aegunud juhtumised ehk aega näinud ehk apseluutselt mitte verivärsked:)
Berta sünnipäev pealinnas: ega ei saa ju olla midagi paremad kui kodune ahjutoit ja ratio 7 meest kolm naist... või siiski
Katsi ühendsünnipäev tallinnas: ratio 40 meest 20 naist, ühendsünnipäevaline Hannes sai tuvastatud aga kes küll oli see teine kats? Ei olnud ilmselt oluline teada:)
Sai vahetatud veste võõrastega ja shampuseklaasidega Kaku ja Oti meeldivad seltskonnas mööda vanalinna ringi klõbistatud... arvestades, et mehi oli poole rohkem läks Oti populaarsuse baromeeter miinustesse ja atmosfäär oli täiestirõhuvaba:) v ebaasjakohane võrdlus, aga selline see mõttemaailm on..ebakoherentne ja täiesti seosetu.
Pealmine ja üldsegi mitte alumine oli öine ootamatu katuseromantika hr setuga... mis oli hingele ilus:) ja ma pole üldiselt v romantika võtmes voolitud... aga tundub, et on hetki.
Tallinn on imeliselt süzeeline kui shaal elama ei pea.
Tänane päev oli ju sisutihe:)(ja juttu on a la päevast mitu aega tagasi:)
Käisime Mannuga ujumas ja saunas ja sis mõtlesime, et oo see on kõik milleks meil energiat on... hahaa vale..nagu alati.. meil oli ka energiat kanasalat prygikastis(koguse suuruse t6ttu) valmis ehitada ja siis k6ik...
või siiski...
alustasime kodus paari kokteili ja filmiga ("away we go" kui paar korda helisevalt naerda on soov siis võib vaadata kull!) ja sis otsustasime m2ngida piljardit... ehk k2isime siin ja shaal, sest laupäeva (peas tundus reede olevat:) õhtupoolikud on lemmikpiljardiõhtupoolikud ja üldsegi mitte ei ole lihtne leida endale lauda isiklike kuulidega:) isiklikke kuule jätkuks pooleks tunniks, nimelt saime pakkumise tundmatutelt vene noormeestelt (sass ja georgi) koos ja läbisegi mängida ja olime apseluutselt nõus (see on see pinnapealsus, me marutihti ytleme ei, sest mehed ei k6lba silmale yldsegi mitte vaadata...aga seekord k6lbasid ilmselgelt h2sti, nii hästi isegi, et me manniga esimesed 15 minutit ei löönud ühtegi kuuli sisse:)) poisid viisid meid pärast maasikani ja olenemata sõnumist, et me oleme klubis kaua tekkis meil telefoni sisse 8 vastamata kõnet...
Vaatus kaks, maasikaklubi
Käisime nägime olime ja tulime...
Värskemad nyyheedid:
Danek käis Tartu linnas ja lõi segadust ja aitas raha rummkoolas ja tantsus mõõta, mida muud varvastel vaja.
Ja nüüd päris tänane päev.
Valimised valmis valmised valimis... sai numbrid kripseldatud paberile, et söök tuleks lauale ka uuel aastal ja tundub, et oli veel nii mõnigi, kes sponsoreerib seda mõtet tindiplekiga.
Sügis on ametlikult maandunud... morn meelestatus on paremal ja vasakul ja natuke vihmane on see olemine. Unetus on minu uus moto... milleks nautida seda vähest päevaaega kui võib v vabalt magada hele aeg maha ja elada konstatses pimikus:)
Pimikus juhtub aeg ajalt kummalisi asju ka... meie eelpool mainitud piljardikangelaste duo kaotas ja v6itis ühe liikme ja käis vana koosseisu eestvedamisel tööjuures hullumeelsusi tegemas... reaalselt rumal on purjus inimesi töö juurde lubada... ei saa filmi kuulata..ja vaatamisega on ka m6ningasi raskusi ja sis lajatatakse armastus esimesest silmapilgust lauale ja minnakse koju...
hirmus...silmal on ilus, kõrval on raske ja organid on mõtlikud.
Kolmapäeval on poksitrenn... miski ei mõju paremini kui keretäis harjutusi peegli ees, et mõtted ritta saada.
panen kaardid selle peale ja seniks harjutan magamist.

Liina jagab päeva ehk ööd

Pärast kolmeaastast pausi on näpuosavus ja kätesoojus blogimiseks justkui hetkeks ununenud, aga hetk möödus nüüd.
Seisud on see-eest nagu alati, suur trall ja endiselt null haridust, kuhu elus nii jõuab mina ei tea. Tean ainult, et kuhuiganes varbad mind veavad lõbus on koguaeg välja arvatud siis kui parasjagu lõbus ei ole... aga parasjagu juhtub harva.
Elan endiselt, taas, uuesti seal kust ma tartu teekonda alustasin, ehk 9 korrus oranz maailm, midagi nii imeliselt imelist on selle yhikaelu juures, et ma päris täpselt ei saagi aru miks... läbiv Pipi Pikksukka fenomen ilmselt- ei ole iial suureks vaja kasuda:) ja see on ju taevane kui töö ja kool on midagi mida sa teed, aga mitte päriselt, see on vaheetapp millekski millest veel aimu ei ole.
Kooli jagub mu maailma täpselt nii palju kui paar ainet, sest lõputöö sai eelmine aasta valmis leotatud ja tööd ilmselt jätkuks igavesti ja veel paar ringi, sest rootsi pensionärid on krapsakad ja neil on vaja käia ica maxis ja pärast tädi agda juurest läbi hüpata ja siis korraks unustades kes nad on, kus nad on ja kuhu nad üldse minna plaanisid tuletada meelde, et telefonitsi saab alati kätte need reisivorpijad daamid seal väljamaal tartu linnas, kes apsoluutselt kahtluseta teavad kus nad on ja kes ja kõik see muu palagan. Reise saaks teha kaunishingelistele rootsi pensionäridele ilmselt igavesti, ainult kui endal oleks see igavik anda.... aga see on juba tulevik ja nii läheda horisondi tulevik, et kõhus hakkab kõhe...
Minu tänane täna hakkas kell 11.00 kui oli vaja kiiresti riiete sisse hüpata ja tormata tööle, et arstitädi saaks gripivaktsiini süstida ja natuke nalja... sest keegi peab arstitädile ka nalja tegema, ja kuna mul puuduvad allergiad ja need ja teised irmustähtsad füsioloogilised probleemid siis apsoluutselt pidin see mina olema.
Süst õlas ja ühe kleepsu võrra varakamana koristasin tube, ise samal ajal koleda häälega Anouki "Three days in a row" kaasa röökides, mis naabritele kindlasti hirmsasti meeldis....keegi koputama ei tulnud see kord pääsesin, ehk homme proovime uuesti.
Siis kalpsasin Katsi juurde, et päästa mis päästa annab... natukene andis. Nimelt oli meil preili Mannuga geniaalne mõte pesta pesu õlu saatel ja see saab ju ausalt analyysides, dialyysides välja kukkuda ainult ühest august. Selleks auguks oli märg villane pesu kilekotis kaks päeva... mõistlik. Kats oma isiklike vahenditega raputas kõik läbi ja nüüd on lootust homset pluss 1 kraadi tähistada kampsuniga...
Töö. punkt kella kolmeni
selline päev laialivalguv ja kokkukleepuv...selline ta oli .