Nii palju siis ajaga kaasas kalpsamisest ja will absolutely keep my posts up to date... nooo i wont:)
J6ulud :) hahaa ...veebruaris ei ole enam j6ule liina... mu elu rikastus preili viiuli v6rra... millel ma oskan kääksutada praktiliselt mitte midagi, aga twinkle twinkle little star väriseb mu ees.... kaks v6imalikku seletust värisemisele, punkt a: ma olen laulu ära kurnanud ja punkt b: see kõlab umbes nii nagu keegi prooviks kassi ja poognaga noote õhku lennutada.
kiirkajastus möödaveerenust: Aatalõpp oli äärmiselt märkimisväärne kuna nägin preili Marjat ja suutsime ühe õhtuga käsitleda ja töödelda ja jagada vähemalt pool aastat sündmusi ja naerda täpselt nii palju kui tervisele hea:) Käisin lõpuks Valli baaris ja tellisime sooviloo lõõtspillivirtuoosilt... tantsisime nagu "ei ole homset" veenuses. Käisin vanaisa juures, promeneerisin härra Haasuga suunal bussijaam ja kodu, jalutasin vanaisa koeraga vähemalt 4 korda ühe 6htu jooksul:) olin tööl vanaaastal6pus ja uuel aastal käisime manniga läbi kõik punktid mis olid olulised kell pool ööselhilja... kummalisel kombel ei j6udnud poolde kuude...
olin tööl katkematu jadana kuni 8 jaanuar, mil mu mandlid otsustasid must lahkuda, ütlesin, et olles positiivne paranen kiiresti nagu välk ja võtsin töölt ainult nädala puhkust(isegi mitte sinist lehte... positiivsema alatooni saavutamise eesmärkidel ilmselgelt) Operatsioon oli unine, sest tulin töölt ja polnud maganud... ilus arst kirjutas mu sisse ja rääkis ümber kohaliku tuimestuse nõudmisest, magasin läbi operatsiooni mida tahtsin mitteläbimagada.. ja oligi vist parem nii ... ärkasin jooksin verd kaks tundi, arvasin, et nii ilmselt peabki ... kuni 6de mu minema lohistas ja arstikabinetti istuma pani... arst võttis kartlikult hiiglasliku süstla, ma naeratasin ja ytlesin, et ei karda süstlaid... arst arvas, et ma olen ilmselgelt napakas ja tuimestas kurgu ja k6rvetas veresooni, k6ik l6hnas nagu praekana, mida ma hirmsasti süüa oleks tahtnud:) tegin kniksu ja ütlesin aitähh arstionudele... läksin lobisesin manniga, saatsin emale s6numi, et maailm on imeline kui kurgus palju ruumi on .. lobisesin naomiga, lugesin raamatut ja magasin. 7.50 järgmine hommik viskas ilus arst mu majast välja ja kodune kiirparanemiskursus võis alata... vead programmis: eksamile minek kaks päeva pärast oppi... ei ole kunagi mõistlik ja ei tasu proovida, 6,7 tundi järjest magamine kui valuvaigisteid tuleks manustada iga nelja tunni tagant... mõtlesin kiirabi peale... aga valuvaigisti joomine töötas paremini:) Kats ja Lauri käisid vaatasid mu üle ... operatsioonidel on palju positiivseid külgi millest keegi ei räägi:) Ma sain väga privileegeeritud ja hoolitsetud olla nädal aega... edasi tööl, ei ole olnud probleeme ega tagasilööke ja kõik on imetabane. Ei tahaks külll öelda, et soovitan.... aga kui peab siis kindlasti positiivse suhtumise ja ilusate arstidega:)
Käisime soomes shoppamas:) piletid maksid 400 krooni nägu ja ostsime asju umbes sama raha eest, laura kelle nimel kogu see retk lumehangedesse ette võeti ostis kolm paari stringe... :) seega lõpetamisel on arvatavasti kleidi asemel mingi stringide konstruktsioon:) mann sai kaks pehmispusa ja see oli shoppamise k6rghetk:) m6nus oli vantsida helsinkis ringi, aga kui kindlasti on vaja osta midagi siis on m6istlikum seda ilmselt eestis teha ja kui kindlasti on vaja vantsida ringi kuskil siis ma hääletan stockholm.
trennis käisin... pea käis ringi aga on lootust, et k6ik kilod mis tagasi hiilivad vaikselt on v6imalik modelleerida pringimaks kui preili tselluliit:)
kool hakkab homme ja graafik on tihe, aga see on ka ilmselt ainus moodus kuidas mind midagi tegema saab, kui graafik tihe ei oleks siis ma ei teeks mittemidagi(tõestus sügisest ja viited orson welles´le)
plaan on unegraafik paika saada ja kool valmis saada... rohkem sihte esialgu ei ole ... aga kindlasti on sihtideseadmiskonverents plaanis juuni l6pus... kus tuleb otsustada, et mis ja kus ja kes ja milleks ja miks mitte:)
moens