Krempel ja kupatus

No juhhõissa ja 10+ päeva on möödanik, ega see blogistamine ei ole hoopiski mitte laiskpepude karpmaailm, see on hoopis suurem maailm väljapool, mille pidepunkte tuleks alatasa postitada.

Mida ma vahepeal juurde olen õppinud, tutkit fetja... v siiski, koolis oli test jälle...need testid ei tundu nagu päriskoolitestid, need seavad natuke küsimärgi alla ka kas minu isikliku v härra õppejõu täiemõistuslikkuse:)

Käisime munchkiniga trennis kolm korda ja saime surmaähvarduse lihastelt kui seda lähiajal uuesti peaks proovima on oodata kirjapommi vähemalt. Esmaspäeval läksime uuesti ja ma astusin peksumulli sisse, mul tekkis hasart ja huvi ja agressiivsus ja käivitus ka ilmselgelt miski alateadvuse negatiivsemeelestatuse mahalaadimisprogramm windows 88, see on see pagana Eesti sügisel, pime on ja vihmane ja mudane ja koolis on vaja teha midagi ja tööl ja kodus ja hamster on rattas ja hoopiski mitte nägu naerul basseini ääres, päikesepaiste sees...kummaline see päikese otsene seos maailma päiksusega:)
Meile tehti ka vastupandamatu pakkumine laupääval Tartu lahtistel meistrikatel osaleda, me suutsime sellele vastu panna.

Laupäeval enne seda esmaspäeva ja enne seda järgmist laupäeva:) Käisime paintballi mängimas ja minust võiks väga vabalt saada maailma halvim sõdur. Me olime maganud parasjagu 4 tundi, sest eelmine õhtu oli vaja tööl olla ja sis zaberi ja coach-iga välja maailmaasju arutama minna kuni hommikliigavarani ja kell kaksteist kukkus mu peale mitukümmend ja natuke rohkem kilo lolli liha, mille otsas on hirmustark pea iseenesest, ja ütles valleraa ja paintball 15 minuti pärast... supper.
Ma suutsin hiilimisele keskenduda 5 sekundit ja pärast tabas mind enamasti kuul, välja arvatud üks kord kus me leksiga tegime pesa kase ja miski hädise puidust kontruktsiooni taha ja arvasime, et seekord on võit meie, siis kahjuks langes leks ja pärast 5 minutilist kasetaga leinamist langes ka see opakas puiduasi, täiesti vabatahtlikult- terve ülejäänud 5 minutit lamas universaalsõdur liina pikali ja naeris ja 20 sekundit enne mängu lõppu tulistas maša suunas, kes oli meie lipule silma peale visanud...
ha ja siis üks teine kord kaa, kus me hiilisime hirmuskaugelt kohale, üle mägede ja järvede ja ma kukkusin korduvalt miskitesse müstilistesse aukudesse ja astusin rohkem kui saabastele meeldis kassipissi sisse...ja arvasin, et olen kavalam kui ants ja kurjem kui vanapagan, ja seda kõike selle nimel, et kohe esimese maja juures taunole tagumikuga pähe istuda ja surma saada:)
jep jep sõdurit minust homme veel ei saa, aga mašast saaks kindlasti, sest isegi kui Toomasel oli käsi püsti ja värviplekid rinnus oli xenal vaja edasi sõjatseda ja Toomase näpud ükshaaval rajalt maha võtta, rääkimata 4 sekundit hiljem järgnenud operatsioonile „eemaldagem Tauno tagumik“. Paintball on tore, eriti mulle meeldib osa kus räägitakse reeglitest.

Ja siis tuli see uus nädal, kus sai koolis käia näpuotsatäie ja tööl käia kaks ja piljardit mängida rohkem kui kolm, sest piljard on tore ja ma kaotan pidevalt, aga teen aeg-ajalt kõige uskumatumaid lööke ja üks kord isegi võitsin ja kuulid on alati nii imeliselt värvilised. Ühevärvilised võidavad suurema heameelega kui triibulised, me ei ole statistikat teinud aga see on fakt.